Siit leiad häid ideid, kuidas lugemine koos lapsega lõbusaks ajaviiteks muuta ning selle käigus tema mõtlemist, sotsiaalseid oskuseid (ennekõike oskust häälestuda kaaslasele) ja kõnet arendada.
Sissejuhatus
Raamatute ettelugemine, koos lapsega lugemine on väikelapsele väga oluline mitmetel põhjustel:
ettelugemine toetab lapse keelelist arengut,
samuti annab raamat võimaluse arendada lapse häälestumisoskusi kui kasutate spetsiifilist sõnavara rääkides mõtlemisest, tunnetest, minevikust, tulevikust rääkides,
kuulamine arendab lapse keskendumist ja tähelepanu,
pildid ja lood aitavad arendada lapse mõtlemisoskust, kujutlusvõimet ja probleemilahendusoskusi,
see toetab emotsionaalset arengut (vanemaga koos veedetud aeg, emotsioonide mõistmine),
see toetab lugemisharjumuse kujunemist ning aitab avastada maailma.
Mõnikord laps ei soovi raamatut vaadata, kuulata ettelugemist. Põhjuseks võib olla see, et lapsele tundub raamatu kuulamine liialt passiivse tegevusena. Kui lapsel on keskendumisega raskused, siis pika loo kuulamine nõuab suurt pingutust, raamatu sisu tundub igav. Igal lapsel on ka oma teemade eelistused sõltuvalt vanusest ja arengutasemest või tema erihuvidest, mis võivad mõjutada valmisolekut lugeda/ettelugemist kuulata.
Alljärgnevalt on toodud nippe ja soovitusi, kuidas tekitada huvi raamatute lugemise vastu, kuidas raamatute lugemisel muuta vastavalt lapse vajadustele raskusastet.
Enamasti väga väikese lapsed või lapsed kelle tähelepanu, sotsiaalne kontakt või huvi on väga vähese
Vali asend kus saad olla lapsega silmast-silma (nt laps diivanil, sina põrandal tema vastas istudes ja raamat lapse poole suunatud; laps istub, sina põrandal kõhuli tema vastas, vmt).
Kui su lapsel on raskusi sinu märkamisega, tähelepanuga, püsimisega raamatu juures – lisa raamatu vaatamisele puudutused ja mäng ning lähtu lapse huvist. Leia raamatust mõni lapsele oluline objekt või tegevus. Nt kui lapsele meeldib pall, osuta raamatus pallile, näita talle palli žesti, veereta last põrandal „väravasse“, tõsta käed ja hüüa „Värav!“ ning näita lapsele seejärel raamatus pilti, kus poiss lööb palli väravasse. Oota veidi, et anda lapsele aega sinuga suhelda. Ta võib anda sulle märku tegevuse kordamiseks (osutades pildile raamatus, visates põrandale pikali ja vaadates sulle otsa, vms).
Lisa raamatule esemed (jänes, kass, lehm, öökull, poiss, tüdruk, õhupall, jalgpall, õun, lõngakera, kapsas, juust, jne) – aita lapsel sobitada raamatus kokku mänguasi ja pilt, lisa hääled. Nt Tüdruk ja õhupall – võta õhupall ja toksa seda sõrmega „Pop!“ Võid õhupalli torkamist imiteerida ka, puhudes põsed õhku täis ja vajutades sõrmega põsele, samal ajal suu kaudu õhku välja puristades
Võta esemed ja imiteerige tegevusi, mida raamatutegelased sooritavad (lööge palli, toksake sõrmega õhupalli, näksige kapsast ja juustu, jne – muutke tegevus lapsele lõbusaks. Suurema lapse puhul võib tegevusi imiteerida ka kujuteldavate esemetega (nt kujuteldava noa ja kahvliga kujuteldava juustu söömine, kujuteldava palli löömine, jmt).
Mida väiksem on laps või mida vähem kõnet ta kasutab, mida halvemini ta kõnet mõistab või mida nõrgem on tema sotsiaalne kontakt, seda enam tuleks teksti kõrval kasutada ka tegevusi (nt hiirekesele osutades puuduta lapse nina ja ütle „pii-pii“), žeste (sõrmeviibutus kui ema segamini tuba näeb, pearaputus), miimikat, emotsionaalseid hääli (Mkm! Ohoo! Uhhuu! Põmm!).
Kui su lapsele meeldivad laulud, numbrid, või on tal muu erihuvi, püüa need raamatuga siduda (nt laula laulu „Mina peidan end, otsi üles mind - kuku! Kuku! (2x) (esialgu peida oma nägu rätiku taha; sõnal "kuku" piilu. Seejärel saad peita samamoodi raamatus olevaid objekte. Kui laps tõmbab rätiku objekti pealt ära, tõsta käed ja hüüa „Käes!“ Seejärel tehke leitud asjaga midagi lõbusat, nt vaadake, mida raamatus tegelane teeb. Varsti mängib laps suure rõõmuga ise peitust.).
Ära heitu kui laps sellel etapil raamatu juures pikalt ei püsi ja ettelugemist ei kuula. Oluline on luua positiivne side raamatuga. Vajadusel tee midagi lõbusat hoopis raamatuga.
Kui laps tunneb juba huvi raamatu vastu, vaatab kui sina osutad pilte, võib ka sulle midagi näidata, midagi öelda.
Anna lapsele aega raamatuga tutvuda. Ole lapsega silmast-silma, et näha, mis su last raamatu juures köidab.
Räägi sellest, mida ta vaatab: kommenteeri ja osuta ka sellele, mida ta vaatab, vasta lapse küsimustele.
Püsi leheküljel või pildi juures, mille vastu laps huvi tunneb. Nii püsib laps kauem suhtluses ja raamatu juures – paraneb tema oskus suhelda, kasvab sõnavara.
Teksti on selles raamatus vähe – see loob lapsele võimaluse keskenduda piltidele, kasutada kujutlusvõimet ning luua oma lugu. See omakorda loob hea võimaluse suhtlemiseks. Alustage raamatuga tutvumist piltidest.
Kui laps ütleb midagi, laienda ta ütlust/sõnumit (lapse sõnum võib olla ka vaid pilk ja osutamine). Nt Laps: vaatab või osutab kassile - Vanem: „Jah, see on kass! Näu!“ või „Jaa, naljakas kass!“ + lisab žesti.
Ka sellel etapil aitab žestide, häälte ja tegevuste kasutamine kauem raamatu juures püsida nt lapsel, kes on püsimatu ja kellele lihtsalt kuulamine on raske. Nt Selle asemel, et öelda „Ei, ei, ei!“, ütle emotsionaalselt „Mkmm!“, kasutades lisaks pearaputust, erinevate tegelaste juures erinevat hääletooni, miimikat, kehakeelt.
Uurige koos tegelasi, nende välimust, imiteerige nende liikumist ja hääli.
Arvestades lapse kõnetasemega ja lisades žeste, hääli, tegevusi saab raamatust paremini aru ning võimaluse kaasa „rääkida“ ka see laps, kellel kõne veel puudub või kelle kõneoskused on vähesed.
Lugemine vs suhtlemine - selle asemel, et lugeda sõna sõnalt ja kaanest kaaneni, pigem suhelge lugedes ja pilte vaadates. Loo seos lapse enda kogemustega, tema igapäevaeluga. Nt „Oo! Sinu tuba on ka mõnikord nii sassis!“ „Meie kiisu mängib hoopis hiirega!“
Rääkides ja lugedes tee pause, et anda ka lapsele võimalus midagi öelda. Nt Kui laps tunneb huvi hiire vastu, kommenteeri: „Hiireke piilub.“ Seejärel tee paus ja oota lapse reaktsiooni. Peida hiireke või mõni muu detail raamatus osaliselt või täielikult järjehoidja taha – lase lapsel arvata, kes või mis on peidus.
Kuna raamatus on palju korduvaid elemente, saad lasta lapsel lauseid lõpetada, osutades esialgu vihjeks pildile (Nt Ei, ei, ei! See pole mingi ….. – tee siin paus ja oota, et laps lõpetaks lause.)
Kui last huvitab raamatu sisu, peale piltide pakub talle rõõmu ka juba lugu, võib ta hakata ise midagi piltide kohta rääkima, küsimusi küsima.
Nüüd võid lugeda pikemalt, teha põhjalikumaid kommentaare last köitnud piltide või teksti kohta (Nt Mina küll kardaksin hiirt!).
Võid esitada avatud küsimusi. (Nt Mida sina teeksid kui sinu tuppa tuleks hiir? Huvitav, kas meie kassile ka meeldiks mängida lõngakeraga?).
Hiljem võid rääkida ka sellest, mida pole tekstis öeldud – mõtted, tunded. Me ei ütle alati välja kõike, mida mõtleme ja tunneme, kuid see on näha meie kehakeelest, näoilmetest. (Nt Vaata, mis nägu emal on! Kuidas ta end tunneb? Huvitav, mida tüdruk mõtleb? Seejärel võid vihjeks osutada mõttemullile. Tal on nii kaval nägu peas!).
Räägi tegelaste omadustest (ulakas tüdruk, nutikad lapsed, näljane jänes, viisakas hiir jne) ja pilte uurides selgita, miks sa nii arvad.
Imiteerige koos erinevaid näoilmeid, vaadake, kuidas need pildil välja näevad. Looge seos lapse oma kogemusega (Nt Mäletad kui näljane sina olid kui me kinost tulime?“)
Lugedes selgita lapsele uusi sõnu ja jaga uusi teadmisi, luues seoseid (Nt Öökull on öölind, sest ta magab päeval ja tegutseb öösel. Talle meeldib kuuvalguses toitu otsida).
Lugedes osuta alati ka sõnadele, mida parasjagu loed.
Sageli jäävad korduvad osad lastele hästi meelde ning nad hakkavad neid tekstilõike ise raamatut vaadates „lugema“.
Võite kogu tegevuse läbi mängida, peites ise midagi vaiba alla (midagi kandilist, midagi pehmet, midagi kõva jne) ja lastes lapsel arvata, mis on peidus.
Kui lapsele raamat väga meeldib, võid seda lugeda palju kordi – kordused loovad turvatunnet, kindlust, etteaimatavust.
Mõned lapsed võivad olla valmis juba ka ise lugemist õppima või oskavad seda vähese abiga.
Uurige enne lugemise alustamist koos raamatu kaant, lugege pealkirja ja arutage, millest see raamat võiks rääkida.
Võid paluda lapsel alguses arvata ära ja hiljem, kui raamat juba tuttav, lasta tal meenutada, mis järgmiseks juhtub (Mis sa arvad, mis on vaiba all jänese arvates? Miks ta nii arvab? ). Nii õpib laps ennustama ja järeldusi tegema ning nägema teise isiku seisukohta.
Nüüd saad minna juba raamatus olevast loost kaugemale. Siin on laps ehk juba ise valmis osaliselt lugu jutustama. Ta võib püüda juba ise sulle raamatut „lugeda“, sest oled eelnevate tegevustega toetanud tal mälupiltide kujunemist.
Võid paluda lapsel mõelda, mis pärast loo lõppu edasi saab, millised oleksid loo alternatiivid. (Nt Kui nad täna mängisid peitust, siis mida nad homme võiksid mängida? Aga mis siis oleks saanud kui vaiba all oleks olnud midagi kandilist?)
Suuna last vaatama olukorda läbi kellegi teise silmade – Nt Sina arvad, et see kõva ja ümmargune asi on pall, sest sulle meeldib palli mängida. Huvitav, mida jänes arvab? Miks? Võid katta mõttemullid järjehoidjaga enne kui laps neid näeb ja lasta tal mõistatada, mida keegi võiks mõelda: „Huvitav, mida kass arvas?“.
Raamatu lõpp on nö avatud. See jätab palju võimalusi arutlemiseks ja mõtlemiseks. Mis siis ikkagi vaiba all oli? Igal ühel võib olla õigus. Kõik me mõtleme erinevalt. Samas leiab tähelepanelik laps raamatu viimaselt pildilt selle, mida alguses toas ei olnud näha.
Suuremate lastega saab arutleda, mida on pildil näha, mida on tekstis öeldud (neid asju ma näen ja tean), mida saab tuletada (ma arvan, mulle tundub). Tekst ja pilt tekitavad lugejas ka tema enda kogemustest tulenevaid mõtteid ja tundeid (ma tunnen, mul tekkis mõte, mis oleks kui…). Kas võiksime ka ise sellist nuputamismängu mängida? Tahaksid sa midagi vaiba alla ära peita? Mida isa arvab, mis seal on? Aga õde/vend?
Nende tegevustega toetad lapse fantaasia ja mõtlemisoskuste arengut (ennustamine, järeldamine, kujutluste loomine). Nimetatud oskused on hiljem väga olulised lugemisel, et laps suudaks tekste mõista.
Lugedes lastele ette raamatuid, omandavad nad ka esmased teadmised kirjasõnast. Sa saad oma last selles toetada.
Lapsele lugedes osuta samal ajal tekstile – nii õpib laps selgeks, et loetakse alati vasakult paremale ja ülevalt alla.
Osutades leheküljenumbritele ja piltidele, suuna last märkama, et lugu kulgeb raamatu algusest lõpu suunas.
Osutades trükitud sõnadele ja neid tähthaaval lugedes õpetad lapsele, et tähtedest moodustuvad sõnad. Nii kujuneb lapsel ka tähe ja hääliku vaheline seos.
Sõnadest moodustuvad laused – saate lugeda üle sõnu lauses ja võrrelda erinevaid lauseid. Milline lause oli kõige pikem/lühem?
Kuna tekstis paljud sõnad korduvad, võib laps proovida mõne aja pärast neid ka ise lugeda, kas tähthaaval või terviksõnana.
Sa võid suunata last ka antud sõnu kirjutama – anna talle tähekaardid ja lase juba tuttavaks saanud sõnu laduda; lase tuttavaid sõnu kirjutada nii ärakirjana kui mälu järgi.
Raamatuga tutvudes pööra tähelepanu ka raamatu ülesehitusele – pealkiri, autor, uurige koos, kes joonistas vahvad pildid, mitu lehekülge on raamatus, kas on sisukord ja mis seal kirjas on. Nii näeb laps, et kiri raamatus võib olla väga erinev, ta õpib uusi mõisteid (algus, lõpp, pealkiri, autor, kunstnik, jne) ja saab teadmisi raamatu valmimise kohta.
Selgita, et jutumullis on kirjas, mida tegelane räägib ja mõttemullis on näha, mida tegelane mõtleb. Tema näoilmest ja kehakeelest võime aga aimata, mida ta tunneb.
Selgita, et ka pildid annavad edasi loo sisu, aitavad meil mõista seda, mida lugesime või annavad meile lisateadmisi. Nii pilt kui sõnad on sümbolid, mis annavad edasi mõtteid.
Hea lugemisoskus on eduka õppimise alus. Head häälestumisoskused on eduka suhtlemise aluseks. Raamatu VAIBA ALL mudeli toel saad lugeda erinevaid lasteraamatuid, muutes seeläbi lugemiskogemuse lapsele mitmekülgseks ja arendavaks. See, milliseid kommentaare, selgitusi ja küsimusi lapsega raamatut vaadates kasutad, on väga oluline. Samas on oluline mitte unustada pause, et ka laps saaks võimaluse oma mõtteid väljendada.
Metoodiline koduleht VAIBA ALL
