• Düslaalia |
• Kõneareng |
• Düsfaagia |
• Kirjalik kõne |
• Häälehäire |
• Afaasia |
• Kogelus |
• Lapse areng |
• Varia |

Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on spetsiifiline õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemisvaeguse ega puuduliku õpetamismetoodikaga.

Erinevalt düsleksiast on düsgraafia puhul tavaliselt häälimine korrektne, kuid kirjutades eksitakse häälikute järjekorras või pikkuses, unustatakse kirjutamata sõnalõpud vms. Düsgraafia ja düsleksia esinevad sageli koos. Düsgraafia raskeimat vormi nimetatakse agraafiaks. Eesti keeles tekitavad düsgraafikutele enim raskusi kolm häälikupikkust, välted ja nõrgad sulghäälikud. Riigieksami kirjandi hindamisel rakendatakse vaegkirjutajatele diferentseeritud hindamisjuhendit, kus vigadeks ei loeta häälikupikkuse kirjutusvigu. Alates 2008. aastast on õpilastel, kes düsgraafia tõttu sooritasid kohustusliku emakeele riigieksami mitterahuldavalt, õigus valida riigieksam mõnes teises õppeaines.

Koostas kliiniline logopeed: Riin Naestema