Väikelapse eas toimub kiire ja tormiline areng, mis on aluseks suhtlemisele, iseseisvusele, õppimisele. Iga laps on küll eriline, kuid arengus valitsevad teatud kindlad seaduspärasused. Kui tavapärasest arengust on kõrvalekaldeid, on oluline teadlik sekkumine ning arengu toetamine, et laps tuleks lasteaias ja koolis esitatavate nõudmistega toime. Millal tunda 3-5-a lapse arengu suhtes muret?

Tunnete, emotsioonide juhtimine:

  • Laps ei oska mängida (nt sätib ainult sõidukeid ritta, avab ja suleb uksi), ei tunne huvi erinevate mänguasjade vastu
  • Häired igapäevastes toimingutes (nt söömisest keeldumine või ülesöömine, wc-toimingutega seotud mahajäämused)
  • Sundkäitumised, kinnistunud rigiidsed tegevusmustrid
  • Lapsel on raske teiste tunnetest aru saada, tunneb rõõmu teiste ebaõnnetumistest
  • Eelistab mängida üksinda, ei otsi teiste laste seltsi
  • Laps kohaneb raskustega, „ripub“ vanema küljes
  • Lapse käitumine on teistele lastele võõristust tekitav
  • Laps luiskab järjepidevalt
  • Laps näppab teiste asju
  • Laps on teiste suhtes kiuslik, teeb asju, mis teisi ärritavad
  • Lapsel on kummalised ja tavapärasest suuremad hirmud (nt kadumise hirm, oma kehaga seotud hirmud)
  • Laps kahjustab ennast või satub pidevalt ohtlikesse olukordadesse
  • Lapse toimetulek kaotusega on nõrk, ta reageerib kaotustele agressiivselt, ei oska oma pettumust sõnadega väljendada
  • Laps elab teistega võrreldes justkui teises maailmas
  • Lapse emotsioonide väljendamine on tavapäratu
  • Käitumine muutub traumaatiliste sündmuste järel
  • Sümptomid on kestnud pikalt (mitu kuud)

Mälu, mõtlemine, õppimine:

  • Lapsele ei jää meelde või jäävad halvasti meelde nimed, laulud, tegevused
  • Laps ei tegutse korralduste (kuulmine) või eeskuju (nägemine) järgi
  • Lapsele valmistab raskusi kordamine
  • Laps ei jäljenda
  • Laps vajab pidevalt näidist või eeskuju
  • Riietumine jt põhitegevused kujunevad raskustega, valmistavad raskusi
  • Lapsel on kujunenud valed või kehvad töövõtted/tegutsemiharjumused, mis takistavad arengut
  • Lapsel on raske meenutada äsja toimunut (nt mida on söönud, kus käinud, kuhu on jätnud oma asjad)
  • Laps vastab sageli „ei mäleta“, et olukorda nö lahendada

 Oma tegevuste planeerimine, keskendumine:

  • Laps vahetab kiiresti mänge, tüdineb mängust enne lõppu, sageli on mitu mängu korraga pooleli
  • Lapsel on raske alustada või planeerida mänge või tegevusi
  • Tegevuste lõpuleviimine valmistab raskusi
  • Laps väldib pingutust nõudvaid tegevusi
  • Vahendid (pliiatsid, käärid jm), mänguasjad on pidevalt kadunud
  • Välised ärritajad segavad keskendumist
  • Sooritustase on ebaühtlane
  • On rahutu, niheleb toolil, näpib asju
  • On tegevustes pidurdamatu
  • Ei suuda kõnevoolu peatada
  • Ei jõua oma järjekorda oodata
  • Segab vahele, ei taju piire
  • On konfliktne, vaidleb palju
  • Ajataju on nõrk
  • Tunnete reguleerimine ja nende väljendamine valmistab raskusi
  • Laps on aeglane, äraolev, unelev
  • Jookseb ja turnib ohtlikes kohtades
  • Unustab, raske on meeles pidada tuttavate laste või täiskasvanute nimesid
  • Laps justkui ei kuule, mida talle öeldakse, vajab lisaks suulistele korraldustele ka füüsilist suunamist
  • Laps vajab tegutsemiseks järjepidevalt kinnitust, kordamist
 

Arenguprotsesside nõustaja - Eripedagoog

Merily1200

Merily Väljak

" Miä hummukult ei olõ opnu, tuud ei opi õdangult ammugi" Eesti Vanasõna
Aega broneerima

Koosatanud: Riin Naestema