16. elukuuks peaksid lapsed oskama sooritada 16 erinevat tegevust esemetega
- 16. elukuuks peaksid lapsed oskama sooritada 16 erinevat tegevust esemetega
- 16 tegevust esemetega 16. elukuuks – s.o. oluline arengunäitaja kujutlusvõime arengus.
- 16. tegevust 16. elukuuks ennustab kujutlusvõime arengut, mis omakorda on aluseks kõne arengule.
- 16 tegevust esemetega 16. elukuuks – s.o. oluline arengunäitaja kujutlusvõime arengus.
Kui laps ei omanda 9.-16. elukuuni erinevaid tegevusi esemetega ja žeste, on vanemal raske järgida lapse huvi ja sellele reageerida. See omakorda kahandab lapse võimalusi kõnet õppida.
| 9. elukuu | paneb suhu, koputab, viskab | Lase lapsel uurida esemeid suuga, patsutada neid käega, kopsida asju omavahel kokku, et tekitada helisid. Luba lapsel asju kukutada, et ta saaks nende liikumist jälgida ja kuulata kukkumisel tekkivaid helisid. |
| 10. elukuu | võtab ära, võtab välja | Lase lapsel asju haarata ja tõmmata, nt sokki jalast, mütsi peast, saabast jalast, rätikut peast, tekki sinu pealt kui mängite „kuku“-mängu. Lase lapsel avada karpe, sahtleid, kotte ning tirida sealt asju välja, et neid uurida. |
| 11. elukuu | lükkab, vajutab ja keerab | Anna lapsele võimalusi vajutamiseks: lase vajutada pehmeid asju, nuppe mängutelefonil või klahve klaveril, et tekitada helisid. Suuna last lükkama mänguautot, et see liikuma panna või klotsitorni, et see ümber kukuks. Aita tal keerata rooli mänguautol, kraani vannitoas, lehti raamatus. Luba tal keerata asju tagurpidi: näiteks korvi või kaussi, õpeta seda endale pähe panema, et naljatleda. |
| 12. elukuu | patsutab, paneb sisse | Õpeta last patsutama: oma kaisukaru, ennast või lemmiklooma rätikuga kuivatamiseks. Suuna laps sooritama sihipäraseid tegevusi: panema riided sahtlisse, mänguasju kasti, pusletükke alusele. Nii õpib laps osalema ka igapäevategevustes nagu nt koristamine. |
| 13. elukuu | toidab, avab ja sulgeb | Õpeta lapsele, kuidas ta saab sulle tassist juua pakkuda, lutipudelist mängukaru joota. Nii toetad matkimismängu arengut. Õpeta lapsele, kuidas avada ja sulgeda asju, kuidas tegutseda tangide ja pesunaksudega. Kutsu teda koos endaga tegema tegevusi, milles laps saab sind ohutult abistada – näiteks avada nõudepesumasina ja ulatada sulle sealt lusikaid ja kahvleid. |
| 14. elukuu | liigutab asju edasi-tagasi, üles ja alla | Õpeta esemete liigutamist edasi-tagasi: nt suunates harjama oma hambaid, kammima juukseid, lükkama mänguasju ja imiteerima tolmu imemist, veeretama palli edasi-tagasi. Õpeta talle liigutama asju üles ja alla, nt taguma trummi, liigutama nuppe, õpeta lõikama toitu (mängu ja päris) ja plastiliini. Mängige pannil toidu küpsetamist ja õhku viskamist. |
| 15. elukuu | kallab, peseb ja kuivatab | Õpeta last kasutama kindla eemärgi nimel 2 eset koos: nt tõstma vett, liiva või ube ühest anumast teise, kastma lilli kannuga. Kutsu neid endaga koos nõusid ja autot pesema. Lapsele on oluline olla osaline pere majapidamistöödes. |
| 16. elukuu | laob, lõikab välja, kritseldab ja joonistab | Suuna last ise asju looma: klotse torniks laduma, rõngaid koonusele asetama, voolimismassi lõikama, et aidata kooki teha. Õpeta talle voolimismassist kujundeid lõikama ja neid kombineerima. Anna lapsele võimalus kritseldada kriitide ja pliiatsitega, värvida pintsliga. |
Logopeed Ly Laane poolt kohandatud ja tõlgitud allikast : FIRST WORDS project www.firstwords.com
Väikelapse kõne areng ... kuni 6 aastat
| Vanus | Norm | Kõrvalekalle |
|---|---|---|
| 10-13 kuud |
Kisa, lalina (da-da, ma-ma) ning asjade haaramise ja suhu panemisega valmistab laps end esimeste sõnade ütlemiseks ette. Laps hoiab enamasti oma suu suletuna ning neelab sülge. Suudab lusikalt toitu võtta. Häälitsuste muutmisega väljendab meeleolu. | Kui laps 7-8 kuu vanuselt on kõnetu, võib see viidata kuulmispuudele. Laps ei jäljenda häälikuid. Laps ei pista midagi suhu või teeb seda vastumeelselt. Suu on sageli avatud, esineb süljevoolus. |
| 1,5 aasta |
Laps ütleb esimesi sõnu (nt. „aua” koera kohta, „täh” aitäh asemel jne). Laps jäljendab loomahääli. Sõnaks võib lugeda ka lalinsõna, kui see käib alati kindla objekti kohta. Lalin vaheldub esimeste sõnadega. Laps mõistab rohkem kui ta räägib. | Laps jäljendab hääli, nt loomahäälitsusi, silbiridu nagu „ba-ba”, „da-da”, väga harva, vähe. Ta ei näri üldse või närib vastumeelselt tahket toitu. Esineb süljevoolus. Ei mõista lihtsaid korraldusi (näita, too). |
| 2 aasta |
Lapse sõnavaras on 50 või rohkem sõna. Ta kasutab 1-2-sõnalist lauset („iss töö” = issi on tööl). Lapse sõnavara kasvab väga kiiresti. Paljude sõnade häälikkoostis on lihtsustunud („tatto” = traktor). Laps kutsub ümbritsevaid inimesi nende nimedega. Ta suudab oma soove ja kogemusi jagada vastavalt oma võimetele. Ta suudab meloodiaid imiteerida. Ta saab märksa rohkem aru, kui ise räägib. | Lapsel on alla 20 sõna („aua” = koer, „lall” = jalg, loetakse sõnadeks), spontaanne matkimine on vähene. Laps ei lõpeta oma tegevust sõna „EI“ järel, ei reageeri adekvaatselt kiitusele/ laitusele. Manipuleeriv mäng. Käitumisprobleemid. Laps suhtleb vaid täiskasvanutega. |
| 3 aasta |
Laps kasutab 3-4-sõnalisi lauseid. Keerukama struktuuriga sõnu lihtsustab/ lühendab (nt „kepsup“ = ketšupi, „imine“ = inimene). Lapsele meeldib rääkida, esitab palju küsimusi. Ta räägib lelude ja loomadega. Raskusi võivad valmistada 2-3 raskemat häälikut (R, S, K). Võib kasutada umbes 300 sõna. | Laps ühendab harva kolme sõna. Võõrastele on lapse kõne arusaamatu. Laps kasutab üksnes väga igapäevaseid sõnu. Sõnatähendused on ebatäpsed (nt „naks-naks“ = „käärid“). Laps ei kasuta nt sõnu „minu”, „sinu”, „mina“, „sina“. Ei küsi üldse „mis see on?“. |
| 4 aasta |
Laps moodustab kuni 8-sõnalisi lauseid, moodustab liitlauseid. Võib oma kogemusest arusaadavalt rääkida. Laps võib valesti hääldada 1 häälikut. Kasutab erinevaid käändeid, tagasõnu. Lapse sõnavaraks loetakse u 1000sõna.Laps oskab peaaegu kõiki esemeid oma ümbrusest nimetada õige sõnaga. | Laps hääldab valesti enam kui 4 häälikut ja/ või laused on lühikesed ning agrammatilised (vale sõnajärg, ühildumisvead, sõnade ärajätmine. Sõnatähendused on ebatäpsed (nt „istu“ = diivan, „lõika“ = käärid). Ei kuula pikemaid jutukesi, luuletusi. |
| 5 aasta |
Laps oskab kõiki häälikuid korrektselt hääldada. Laps eksib veel vaid tüvemuutustega sõnade kasutamisel (nt „sajas” = sadas). Laps tunneb pildilt ära sündmusi, oskab neid kirjeldada. | Laps hääldab valesti ühte või enamat häälikut ja/või kasutab lauses vale sõnajärge ja jätab mõned sõnad lausest ära/kasutab valesti. Jutustamisel on jutt seosetu, puudub põhjus-tagajärg seos. Asendab sõnu (nt teeb veega pro kastab, istuda pro diivan). |
| 6 aasta |
Lapse kõne vastab keelenormile. Kirjeldamisel, jutustamisel on järjest täpsem, mõistab mitmetähenduslikke sõnu. | Hääldab valesti ühte või enamat häälikut, lause on agrammatiline, esineb sõnavara ebatäpsusi. Eneseväljendus-raskused. |
Koostas kliiniline logopeed: Riin Naestema
Autism
- Düslaalia |
- Kõneareng |
- Düsfaagia |
- Kirjalik kõne |
- Häälehäire |
- Afaasia |
- Kogelus |
- Lapse areng |
- Varia |
Autism ei ole haigus. See on vaid teistsugune inimeseks olemise viis viis. Autistlikud lapsed pole haiged. Nad arenevad läbi erinevate arenguetappide, nagu me kõik. Nende aitamiseks pole vaja neid “parandada” ega “muuta”. Oluline on neid mõista ning vajadusel muuta seda, mida ja kuidas meie teeme.
Dr Barry Prizant (Uniquely Human: A different Way of Seeing Autism)
Autism (ka autismispektrihäire) on neuroarenguline eripära, mida iseloomustavad:
- raskused sotsiaalsel suhtlemisel ja suhtluskoostöös
- piiratud huvid ja korduvad käitumismustrid.
Autism mõjutab kõne ja suhtlemisoskuste arengut, kuna see muudab aju reaktsioone keskkonna mõjutustele.
Kõnearengu eripärad – sensoorsed kõneprobleemid (kurtus), raskused kõne mõistmisel, motoorsed raskused (hääldus), mutism/valikuline mutism, kogelus, jmt.
Erinevused autism vs kõnearengu eripärad
1) Sotsiaalsel suhtlemisel - kuidas algatab suhtlust, suhtleb?
| Autism | Kõnearengu eripärad |
|---|---|
| Piiratud žestide kasutamine (anna, osutamine, lehvitamine, plaksutamine, noogutamine). | Püüavad end žestide ja kehakeele toel arusaadavaks teha. |
| Kõne areng on hilinenud – puudub lalin, sotsiaalne kõne | Lalin võib puududa või hilineda. Kuid laps soovib sotsiaalselt suhelda kasutades mitteverbaalseid vahendeid |
| Teeb kummalisi hääli või kasutab tavatut hääletooni. | Pigem harva. Võib esineda aga nt kuulmislangusega lapsel. |
| Raskused pilkkontakti loomisel, žestikuleerimisel, häälitsemisel, sõnade ütlemisel. | Võivad esineda raskused sõnade ütlemisel, harva raskused kõneliste häälitsustega. Üldjuhul pilkkontakt on hea. Võib avalduda mutismi korral. |
| Kaovad sõnad, mida juba kasutas. | Võib esineda. |
2) Suhtluskoostöö - suhtlusalgatustele reageerimine, suhtluses püsimine
| Autism | Kõnearengu eripärad |
|---|---|
| Ei vaata inimestele poole ja tema pilku on raske püüda. | Võib ilmneda mutismi korral |
| Ei jaga sooje, rõõmsaid ilmeid. | - |
| Ei reageeri kui keegi nende nime hüüab. | üldiselt mitte, v.a. kuulmiskahjustuse korral |
| Ei püüa juhtida su tähelepanu, ei näita sulle asju, mis teda huvitavad. | - |
| Ei jaga rõõmu ega huvisid teistega. | - |
| Teisi inimesi imiteerib väga vähe või üldse mitte. | Mitteverbaalseid (mitte kõnega seotud) tegevusi imiteerivad meeleldi, kuid verbaalsete (kõneliste) tegevuste imiteerimist võivad vältida |
| Kasutab teise inimese kätt kui vahendit. | Kui jah, siis kaasneb sellega ka sotsiaalne suhtlus ja pilkkontakt. |
3)Korduvad tegevused ja piiratud huvid
| Autism | Kõnearengu eripärad |
|---|---|
| Liigutavad oma käsi, sõrmi ja keha tavatul viisil. | - |
| Loovad rituaale, näiteks esemete reastamine, tegevuste, sõnade, mõtete pidev kordamine | Võib esineda mõningal määral retseptiivsete raskuste korral. Tuleneb lapse raskustest kõnemõistmisel. |
| Liigselt keskendunud tavatutele objektidele, näiteks vee trapid, riideribad, kivid, uksepiirajad, vmt. | - |
| Ebatavalised sensoorsed huvid, näiteks esemete nuusutamine, asjade vaatamine silmanurgast/kõõritades/läbi sõrmede. | - |
| Üle- või alareaktiivsus helidele, tekstuurile, vmt sensoorsetele aistingutele. Probleemid piiratud toiduvalikuga. | Ka kõnearengu iseärasustega lastel võib kaasneda sensoorseid raskusi, sh ka raskused söömisel (nii motoorsed kui sensoorsed). |
Kui tunned muret oma lapse arengu pärast, siis programm MTW (More Than Words) võib Teile sobida.
Logopeed Ly Laane poolt kohandatud ja tõlgitud
Kogelus - kas ealine kõne mittesujuvus või kogelus
Kuna kogelus on kõnepuue, mis oluliselt mõjutab isiksuse arengut ning sotsiaalset toimetulekut, siis on oluline kogeluse võimalikult varajane märkamine ning sekkumine.
Seda, kas tegemist on ealise kõne mittesujuvusega või kogelusega, on kogeluse algperioodil küllaltki keerukas välja selgitada. Paljudel lastel vanuses 2-6 aastat ilmneb sõnade, silpide või häälikute kordust, mis ei tähenda tingimata kogelust. Selles vanuses on eakohane, et lapse kõnes on kordusi ja pause, kuna lapse kõne alles areneb. Seetõttu kõne mittesujuvus võib esineb sagedamini siis, kui laps on väsinud, erutunud, tahab teistest üle rääkida vms. Enamus lapsi kasvab sellest perioodist välja, kuid mitte kõik. Seda, et tegemist on kogeluse mitte ealise kõne mittesujuvusega, näitavad kõnetakistuste sagedus ning erinevad tüübid.
Hoiatavad viited kogelusele on järgmised:
- lapse kõnes esineb häälikute või sõnade kordust rohkem kui igas neljandas lauses (5 või rohkem korda 100 sõna kohta);
- kordusi on ühe mittesujuvuse kohta 3 või rohkem;
- venituse pikkus on 0.5 sekundit või rohkem;
- esineb näo grimasse või lihastreemorit (nt nohistamine, silmade pilgutamine, kulmude kortsutamine, huulte maigutamine); ebatavalist pea või lõua liigutusmustrit; suu liiga laialt avamist või keele väljalükkamist.
- esineb häiritud hingamismustrit;
- häälekõrguse äkilised tõusud või hääle vaibumine;
- kõnelemise katkestamine; kõnest loobumine. Frustratsioon kõnelemise ajal („ma ei saa rääkida“, suu katmine käega, nutma puhkemine). Sagedane „ebaõnnestunud“ kommunikatsioon.
Mittesujuv kõne võib areneda kogeluseks, kui kõnele esitatakse nõudmisi, mida lapse kõnearengu tase ei võimalda täita. Kõne mittesujuvust soodustavad faktorid on väsimus, erutatus, jutule vahelesegamine, üksteisest ülerääkimine, kiirenenud kõnetempo, kuulaja puudulik tähelepanu, kasutatavate lausete liigne pikkus, (last ümbritsevate) keele, sõnavara, mõtte liigne keerukus, harvaesinevate sõnade kasutamise rohkus, sõnade pikkus, keerukas sõnade struktuur.
Kõne mittesujuvust soodustavate faktorite vähendamine suurendab kõne sujuvust.
Kogeluse teraapia plaani koostamise aluseks on välja selgitada lapse kõne seisund, samuti teda ümbritsevate lähedaste kõneharjumused. Sellest lähtuvalt lindistatakse nii lapse kui vanemate kõnet, kogutakse infot selle kohta, millal kõneprobleem algas ja kuidas see on aja jooksul muutunud.
Teraapia esmaseks eesmärgiks on peatada kogeluse süvenemine. Selle saavutamiseks kujundatakse reeglina vanemate kõnetempot (rahulik aeglane kõnetempo), et anda lapsele rahuliku kõne mudel ning vähendada ajalist survet.
Teiseks eesmärgiks on õpetada vanemaid reageerima lapse kõne mittesujuvusele. Kui vanem näitab oma muret lapse kõnetakistuse suhtes välja (pöörab pilgu ära, hoiab hinge kinni, ütleb lapse eest sõna lõpuni jne), tekib lapsel arusaam, et ta teeb midagi valesti. Pigem oleks õige, et vanem väljendab oma tundeid lapse kõne mittesujuvuse kohta verbaalselt. Kui vanemal on algul oma emotsioone ja kehakeelt raske kontrollida, tasub lapsega tegutseda koos mitte rääkides. Oluline on samuti vähendada päevakava ajalist survet, omavaheliste suhete pinget.
Kui laps õpib teraapias, kuidas kogeleda kergemalt, vähema pingega, siis vanem õpib, kuidas modelleerida sujuvat kogelust.
Kui vanem suudab kodus vähendada ajalist survet, suhtuda lapse kogelusse rahulikult, kasutada aeglast sujuvat kõnet, modelleerida sujuvat kogelust, saavutab lapse kõne enamasti sujuvuse kiiresti. Kui laps on kogelenud alla aasta, saabub sujuv kõne enamasti umbes kuu ajaga. Kui lapsel on kogelus olnud üle aasta, võtab sujuvuse saavutamine aega umbes aasta. Kui sujuv kõne on saavutatud, võib ikkagi tekkida lapsel tagasilööke, kui lapse elus on stressirohkeid perioode (nt vanemate lahutus, elukoha vahetus jne). Kuid koolieelsel lapsel esineb tagasilööke tunduvalt harvem kui täiskasvanutel.
Nõudmiste vähendamise võimalused on järgmised:
- Aeglasem kõnetempo, lühemad laused, vaiksem hääl lapsega kõneledes
- Pausi tegemine (1 sekund) enne lapsele vastamist
- Küsimise asemel lapse tegevuste kohta kommenteerida oma tegevusi/tundeid/
- Pidada tähtsaks seda, mida laps ütleb, mitte seda, kuidas ta ütleb
- Mitte segada jutule vahele (hea suhtlemise tavad kodus)
- Mitte öelda lapsele. “rahune maha”, “hinga sügavalt sisse”, “mõtle, mida sa öelda tahad”.
- Vältida negatiivset reageeringut lapse kõne mittesujuvusele (kulmukortsutus, võpatus, suurte silmade tegemine, kõrvale vaatamine, pingestumine)
- Veeta lapsega koos aega, anda mitteverbaalset positiivset tagasisidet (kallistamine, naeratus).
Koostas kliiniline logopeed: Riin Naestema