| Hääleprobleemid |
 |
 |
|
Häält saab pidada inimese visiitkaardiks. Hääl annab märku meeleolust, tervisest, isiksuset jne. Meeldivam on kuulata helisevat täiuslikku häält. Tänapäeval kasutab kolmandik inimestest keskse töövahendina häält. Suurest häälekasutusest tingituna on häälevaevused järjest sagedasem probeem. Keskmiselt 7%-l täiskasvanutest esineb häälehäireid, kuid nt õpetajatest on hääleprobleeme isegi kuni 60%-l. Intensiivne rääkimine, valju ning vale häälekasutus, müra, tolm, kuiv õhk, ruumi akustilised eripärad nõrgestavad häält. Häälehäirest annab märku see, et hääle kõla ja /või tugevus ja /või kõrgus on muutunud, hääl kõlab nt: kähedalt, piiksuvalt kuni hääle kadumiseni, hääl ei vasta sotsiaalsetele ja ametialastele nõudmistele. Lisaks võib olla kurk pidevalt valulik, kurgus on tüki- või limatunne, kurk kuivab. Kuidas oma häält säästa:
Kui hääl ei taastu mõne nädala jooksul, tuleks pöörduda nina-kõrva-kurguhaiguste arsti poole, kes vajadusel suunab häälehäirete raviks edasi logopeedi vastuvõtule. Hääleteraapia algab uuringuga, kus hinnatakse häälepaelte seisundit, hääle akustilisi omadusi, hingamise ja hääle omavahelist koordinatsiooni, artikulatsiooni, rühti jm tegureid. Uuringu järgselt koostatakse raviplaan, mis sisaldab ravi eesmärke ning orienteeruvat aega. Igaühele koostatakse individuaalne harjutusvara, mida patsient kodus harjutab. Lisaks tutvustatakse patsiendile hääleergonoomia põhimõtteid. Logopeedi juhendamisel õpib patsient vältima hääle väärkasutamist, õpib oma häält ökonoomsemalt kasutama, arendab hääle omadusi. Olulisel kohal on õige kehaasendi leidmine, liigutuste ja kõne omavahelise koordinatsiooni arendamine, õige kõnehingamisharjumuse kujundamine, sobiva häälekõrguse leidmine, töö isiksuse arendamisega. |